Tere tulemast.Uudised

Mida lähemale eurotuleku päevale jõuame,seda rohkem kahtlust avaldatakse.Kanal2 Reporter 12.05.2010.a korraldas küsitluse,millest selgus et veidi alla 80% televaatajatest ei tunne mingid rõõmu eelseisvast raha vahetusest.On juba täpselt teada et euroga ei lahene Eesti majanduse käekäigu ja ülisuure tööpuuduse probleemid.Euro tulek on poliitiline otsus ja sellest loodavad kasu ja kiitust saada peaminister A.Ansip ning tema käe all olev reformierakond eelseisvatel parlamendi valimistel.Nad loodavad palju hääli saada,et meid kõiki edasi valitseda.Samas me ei saa öelda,et majanduskriisi ajal Eesti valitsus oli meil hästi tark ja tubli.Meenub nii palju ,et president T.Ilvese heakskiidul valitsejad tegit omale priske palga ning suurendasid ebastabiilsust riigis.Juba aastaid igal pool on õhus küsimus,millal Eesti majandus taas tõusuteele pöördub ja kuidas selleni jõutakse. Kogu artikli loe: Majandusest

Tartus Lai tn. 33 eksperthinnang

TARTUS LAI T.33 PAIKNEVA HOONE ALUSMÜÜRIDE-JA ALUSPINNASE TEHNILISE SEISUKORRA NING PROBLEEMIDE LAHENDAMISEKS PAKUTAVATE LAHENDUSTE EKSPERTHINNANG Eksperthinnang on koostatud Riiklikult tunnustatud eksperdi Eduard Sepa poolt ( tegevusluba: Eesti Vabariigi justiitsministri käskkiri nr. 117, 06.03.2002 ) vastavalt OÜ Famila Kinnisvara juhi härra Jaan Tobrelutsu tellimusele 10.09.2003.a. 1.Lähtematerjalid. 1.1.OÜ Marksi Projekt poolt koostatud hoone ajalooline ülevaade ja muinsuskaitse eritingimused T-15-02,märts 2002.a.; 1.2.OÜ Marksi Projekt poolt koostatud hoone rekonstrueerimise ja restaureerimise eskiislahendus T-15-02,aprill 2002.a.; 1.3.OÜ Marksi Projekt poolt koostatud hoone keldriseinte ja alusmüüride tehnilise seisundi ekspertiis T-15-02,august 2002.a.; 1.4.PI Kommunaalprojekti uurimistööd,köide I T-1407-81, jaanuar 1982.a.; 1.5.RPI Tööstusprojekti insener-geoloogiline aruanne Tartu MTS ja ATS maa-ala kohta P 3933,september 1968.a.; 1.6.Hoone natuuris Tartus, Lai t.33.Objekti ülevaatus toimus12.septembril 2003.a. 2.Uurimus 2.1.1836.aastal ehitas mõisavalitseja hr. Martin Jannau Lai 33 krundile tänaseni säilinud ,kahekorruselise kivist elumaja ja kõrvalhooned. Hooneregistri andmeil vaadeldavat ehitist iseloomustavad järgmised põhinäitajad: -hoone põhipind -654,6 m²; -täisehitatud pind -654,6m²; -hoone maht -5293 m3; 2.2.Kuna hoone pidi saama uue funktsiooni-kreisirentei maja-alustati 1845.a. ulatuslikke sisemisi ümberehitusi s.h.tugevdati vundamente.hiljem ( ca 1880.a. ) pikendati hoonet juurdeehitusega Rüütli tänava suunas,hoone sai topelt- frontooni. 2.3.Hoone viimane, põhjalikum ümberehitus on toimunud 1960.aastal. 2.4.Hoone ülevaatusel selgus,et seinad ja alusmüürid on mitmetes kohtades hulgaliste pragudega,mis on tingitud vundamentide ebaühtlasest vajumisest. Keldrivõlvid ja puitvahelaed Laia ja Rüütli tänava nurgatsoonis kohati deformeerunud. Samuti esineb kahjustusi korrastamata vihmavee äravoolude kohal,sokli, seinte,karniisi ja räästatsoonis. 2.5.Veel 1972.aastal märgatavaid kahjustuse hoonel ei olnud (vt.ILL.5). Probleem ilmnes enne 1980.aastat.Seoses sellega Tartu Rajooni San.-Epid.Jaam tellis PI Kommunaalprojektilt novembris 1981.a. uurimistööd (T-1407-81),et väljaselgitada vundamentide tehniline seisund.Nimetatud töös on tuvastatud,et Kommunaalprojekti poolt tehtud ?urfidesse ilmus vesi 1,0....2,0 m sügavusel (abs.kõrgusel 35,0...36,6 m)See vesi oli suuremas osas pärit hoovis olevast kanalisatsioonitorustikust ja oli süsihappelise agressiivsusega ( J=1.8 ). 2.6.Ülevaatuse käigus on tuvastatud,et korrastamata vihmavee äravoolude tõttu suur hulk ilmastikust tingitud vett ( vihmast,paduvihmast,lumesulamisest jms )tänaseni sattuvad pinnasesse vudamendi alla.Kuna selle hoone all on tegemist väga nõrga pinnasega siis isegi sillutised hoone ümber peaks olema erikonstruktsiooniga,mis ei lase vett pinnasesse tungida. Keerukad hüdrogeoloogilised tingimused aja jooksul negatiivselt mõjutasid Lai 33 hoone püsivust ja stabiilsust.Ja seda eriti kui aluspinnase vee tase perioodiliselt muutus ning tegemist on agressiivse vee mõjuga,nagu seda on Lai 33 hoone juures. Nimetatud asjaolude tõttu hoone alusmüürikonstruktsioonid on juba osaliselt kaotanud oma esialgse tugevuse ja on isegi purunenud kuna hoone vundamendid on laotud rahnudest ja üksikutest tellistest mördil,mis kohati on porsunud,kivid lahtised. Geoloogilised tingimused objektil on ebasoodsad, sest vundamentide all levib paks täitekiht,mis valdavalt koosneb mudasest , turvastunud pinnasest nii kivide,puidujäätmete kui lubisette lisandiga. Täide on tihenenud. Pinnase orgaanikasisaldus kuumutuskao näol on 13-18 %.Sügavusse pinnases kivisisaldus väheneb,ilmneb üleminek turbaks. 2.7.Kirjeldatud probleemid iseloomilikud Tartu vanalinna ehitistele, millised asuvad Toomemäe nõlva ja Emajõe tn vahel (ehk näiteks Jaani tn piirkonnas), kus levivad erineva paksusega nõrgad pinnased (järvelubi, turvas, kohevad täitepinnased).Iseloomustamaks pinnaseid Emajõe orus ja jõe parempoolsel pervealal näeme,et jõe lammialal on ehitustegevuse seisukohalt küllaltki rasked tingimused. Hoonete rajamissügavusel lasuvad nõrgad,tugevasti ja ebaühtlaselt kokkusurutavad soo-, järve- ja allikasetted.Alates XIV sajandist tänapäevani võib siin jälgida järgmiste vundeerimisviiside kasutamist:rajamine puitparvedele,puitvundamendile,raudbetoonist vaivundamendile. Väide, et hoone on hakanud mingil mõistatuslikul põhjusel vajuma hiljuti, ei ole tõenäoline. Hoopis tõenäolisem on see, et hoone hakkas vajuma koheselt peale selle ehitamist, kuid viimastel aastatel või aastakümnetel on pidevast vajumisest lihtsalt ammendunud hoone konstruktsioonide tugevusvaru ning silmatorkav pragunemine on toimunud deformatsioonide väljund. Ülalnimetatud pinnastes võivad vajumised (sõltuvalt hoone koormustest ja vundamendi jäikusest) kesta kümneid ja isegi sadu aastaid. Siiski, kuna hoone asub intensiivse liiklusega tänava lähedal, siis võib see küll soodustada pragude arengut, kuid mitte olla peamiseks pragunemise põhjuseks. Transpordivibratsioon vahetult magistraali ääres on tavaliselt pinnast paremini tihendanud,põhjustades küll vastupidi väiksemaid vajumiskiirusi kui kvartali sügavuses,kus aluse konsolideerimisaste on praegu veel väiksem. Samuti mõjutab(kordan) pragunemist pinnasevee tasemete kõikumised. Arvestades tänapäeva tehnilisi võimalusi Eestis, tuleb justkui parimaks (esmapilgul tundub võib-olla ka praktiliselt ainsaks) tõsiseltvõetavaks tugevdusvariandiks lugeda tugevdamist vaiadega. 2.8.Tutvunud arhiivides olevate uuringumaterjalidega, selgus arvutamise käigus, et hoone tuleks justkui toetada 6…8 m pikkustele vaiadele. Kuna ca 3 m paksune täitepinnase kiht sisaldab vanu vundamente ja tardkivirahnusid, millest tuleks vaiadega läbi minna, ning igalühel selliseid puure ei ole, siis peab tunnistama, et keegi ei suuda seda tööd nisamalihtsalt teha.Ka sellise töö tegemine on kohutavalt kallis ( üle 3 milj.krooni ),majanduslikult põhjendamatu ja see tõttu vastuvõetamatu tellijale.Seevastu vaivundamente soosivad projekteerijad ( töö lihtsam ) ja ehitajad ( töö kasulikum ). Meie esialgsed arvutused näitavad,et siin võib mõelda vuntamendi taldmiku laiendamise üle, kuid kõige selle juures tuleb arvestada vähemalt järgmiste asjaoludega: 2.8.1. Selleks et laiendada taldmikku, tuleb avada vundamendikaevik. Kaeviku avamisel eemaldatakse hoone tallaaluse pinge vastukaal ja nõrgad pinnased võidakse suruda taldmiku alt välja - tulemuseks hoone konstruktsioonide veelgi ulatuslikum purunemine. 2.8.2. Kui ka ei toimu nimetatud väljasurumist - väga raske üldse teha kaevetöid intensiivse liiklusega tänava ääres.Kuid ka see probleem on meie arvates lahendatav. 2.8.3 Pinnas hoone olemasoleva talla all on hoone poolt kokku surutud, talla võimaliku laienduse all aga loodusliku settimisaegse tihedusega/kohevusega, järelikult kui rakendada talle osa hoone koormust hakkab ka see deformeeruma - järelikult praktiline tugevdusefekt on justkui minimaalne. 2.8.4. Kuna vanad vundamendid on pragunenud või on sideaine munakate ümbert või vahelt pudenenud, siis vajaks ka vundament selle edasise lagunemise tõkestamiseks tervikuna "betoonsärgi" sisse betoneerimist. Levib väär arusaam,et betoonsärk suurendab hoone kaalu märgatavalt ja annab niigi kasina kandevõimega pinnasele täiendavat koormust.Kuid sellist olukorda meie arvates saab vältida. 2.8.5.Esialgu jääb püsima küsimus:kuidas teostada vundamendikaevikus veetõrjet nii, et see ei kahjustaks kaeviku põhja pinnast ja vundamendikonstruktsioone?Ka see küsimus on võimalik lahendada tugevdusprojekti koostamisel. Vundamentide tugevdusprojekti koostamisel on vaja arvestada ehitusplatsi hüdrogeoloogiliste tingimuste võimalikku muutumist tugevdamistööde käigus ja hilisemal ekspluatatsiooniperiodil:ülavee tekkimist,looduslikku sesoonset pinnasevee taseme kõikumist, aastate vältel toimuvat tõusu või alanemist. 2.8.6.Pragude pikkaajaline uurimine ja majakate paigaldamine pragude peale on väga tähtis,selle põhjal saaks otsustada hoone käekäigu dünaamikat. 3.Arvamus 3.1.Kokkuvõtteks: selleks et teha alusmüüride- ja aluspinnase tugevdamist, peab olema konkreetne tugevdusprojekt, mis on koostatud pädeva inseneri poolt. 3.2.Kaaludes mitmeid variante ,arvame,et siiski on võimalik teha Lai 33 vundamendi tugevdamise , mis maksaks alla ühe miljoni krooni ümber. Eduard Sepp Riiklikult tunnustatud ekspert Kontakt:5039015 fotod: