Eestis on umbes 40 eksperti, kes tohivad läbi viia ehitusvaldkonda puutuvaid ekspertiise, tavaliselt kestab ekspertiis kuni paar nädalat.

Ekspertiise võivad läbi viia ekspertiisiasutused-firmad, kelle põhimääruses on see tegevus ette nähtud, samuti justiitsministri käskkirja alusel personaalselt kinnitatud isikud ehk nn riiklikult tunnustatud eksperdid. Kohtumenetluse korral määrab eksperdi (nimeliselt) kohtunik oma nn ekspertiisimäärusega, milles on esitatud ka eksperdi ülesanne.

Ekspertiisiks on vaja eelnevalt läbi mõelda, mis on selle eesmärk, mida tahetakse teada; kas selleks on olemas kõik vajalikud dokumendid, projektid, arved, mitmesugused aktid, arvutused jne või nende kinnitatud koopiad, mis tuleb eksperdile esitada koos ekspertiisi ülesandega.

Tähtsamad dokumendid:

hoone kinnitatud projektdokumentatsioon koos ehitusloa, konstruktsioonisiseste (varjatud) tööde aktidega, kommunikatsioonide ja teiste nõutavate osade teostusjoonistega;

eritööde vastuvõtuaktid ning riikliku komisjoni akt või kohaliku omavalitsuse poolt vormistatud hoone kasutusluba;

täielikult valminud hoone kohta tuleb esitada ka inventariseerimisplaan, mis tavaliselt on kohaliku hooneregistri majavalduse toimikus.

Hoonete ja rajatiste ehitamise käigus esinevate projektiväliste muudatuste korral tuleb projekti koostaja või vastava eriala spetsialisti poolt sisse viia nõuetekohaselt vormistatud muudatused või koostada uus, nn korrektuurprojekt.

Olenevalt ekspertiisi ülesandest ja esitatud küsimustest võib tekkida vajadus nõuda veel mitmesuguseid täiendavaid andmeid, tõendeid jne. Näiteks erinevatel ajavahemikel läbi viidud ehitus- ja remonttööde hindamisel puuduvad sageli konkreetsed dokumendid tööde kirjelduste, mahtude, teostamise aja, asukoha (millises hoone osas või ruumis) jne kohta. Siis tuleb tavaliselt asjaosalistel koostada võimalikult täpselt kirjalik õiend vajalike andmetega. Soovitatav on, et pooled eelnevalt võrdleksid esitatud andmeid omavahel ja erinevuste korral püüaksid need kõrvaldada.

Analoogne on olukord ka pooleliolevate ehituste hindamisel, kui puuduvad vastavad dokumendid ja hoone ehitustööd on kestnud pikemat aega. Üksikute dokumentide, nt kasutusloa, puudumine võib märgatavalt langetada hoone turuhinda.

Vajalike dokumentide puudumine või nende puudulik ettevalmistamine pikendab ekspertiisi läbiviimist või teeb selle vahel võimatukski. Ka mõjutab see ekspertiisiks tehtavaid kulutusi. Põhilise tehnilise dokumentatsiooni olemasolu tuleks jälgida ka hoonete ostul-müügil ja muudel juhtudel, kui muutub hoone omanik.

Millal läheb ehitusekspertiisi vaja:

Kui tehtud ehitus- ja remonttööde osas pooled eriarvamusel tööde projektdokumentatsiooni ja ehituseeskirjadele vastavuse, tööde kvaliteedi, mahtude, maksumuse, dokumentide jne osas. Uuritakse ehitus- ja remonttöödel kasutatud ehitusmaterjalide kulu ja maksumuse vastavust normatiividele. Ehitiste ja rajatiste hindamine, nende taastamis- ja jääkväärtuse määramine.Meie ehitusaeksperdid hindavad hoonete ja rajatiste (kinnis- ja vallasvara) nn turuhinda-turuväärtust(arvatav tegelik väärtus),hoonete või rajatiste maksumuse , arvestades ehitamisel tehtud kulutusi ning olemasoleva ehitise konstruktsioonide amortisatsiooni. Seetõttu võivad tulemused ühe ja sama hoone kohta olla erinevad. Ekspluatatsiooni käigus hoones ilmnenud kahjustuste puhul tekkepõhjuste ja ulatuse selgitamine, vajadusel nende likvideerimiseks vajalike kulutuste määratlemine. Üürnike ja rentnike poolt tehtud ehitus- ja remonttööde kohta hinnangu andmine – kas need on vajalikud hoone säilimiseks jne. Elamu (majavalduse) reaalosadeks jagamise võimalikkuse selgitamine. Elamu (majavalduse) osa ühisvaraks tunnistamise ja ühisvara jagamise võimaluse selgitamine. Eksperthinnangu tasu on 770 krooni/h + käibemaks.