Eestis on umbes 40 eksperti, kes tohivad l?bi viia ehitusvaldkonda puutuvaid ekspertiise, tavaliselt kestab ekspertiis kuni paar n?dalat.
Ekspertiise v?ivad l?bi viia ekspertiisiasutused-firmad, kelle p?him??ruses on see tegevus ette n?htud, samuti justiitsministri k?skkirja alusel personaalselt kinnitatud isikud ehk nn riiklikult tunnustatud eksperdid. Kohtumenetluse korral m??rab eksperdi (nimeliselt) kohtunik oma nn ekspertiisim??rusega, milles on esitatud ka eksperdi ?lesanne.
Ekspertiisiks on vaja eelnevalt l?bi m?elda, mis on selle eesm?rk, mida tahetakse teada; kas selleks on olemas k?ik vajalikud dokumendid, projektid, arved, mitmesugused aktid, arvutused jne v?i nende kinnitatud koopiad, mis tuleb eksperdile esitada koos ekspertiisi ?lesandega.
T?htsamad dokumendid:
- hoone kinnitatud projektdokumentatsioon koos ehitusloa, konstruktsioonisiseste (varjatud) t??de aktidega, kommunikatsioonide ja teiste n?utavate osade teostusjoonistega;
- erit??de vastuv?tuaktid ning riikliku komisjoni akt v?i kohaliku omavalitsuse poolt vormistatud hoone kasutusluba;
- t?ielikult valminud hoone kohta tuleb esitada ka inventariseerimisplaan, mis tavaliselt on kohaliku hooneregistri majavalduse toimikus.
Hoonete ja rajatiste ehitamise k?igus esinevate projektiv?liste muudatuste korral tuleb projekti koostaja v?i vastava eriala spetsialisti poolt sisse viia n?uetekohaselt vormistatud muudatused v?i koostada uus, nn korrektuurprojekt.
Olenevalt ekspertiisi ?lesandest ja esitatud k?simustest v?ib tekkida vajadus n?uda veel mitmesuguseid t?iendavaid andmeid, t?endeid jne. N?iteks erinevatel ajavahemikel l?bi viidud ehitus- ja remontt??de hindamisel puuduvad sageli konkreetsed dokumendid t??de kirjelduste, mahtude, teostamise aja, asukoha (millises hoone osas v?i ruumis) jne kohta. Siis tuleb tavaliselt asjaosalistel koostada v?imalikult t?pselt kirjalik ?iend vajalike andmetega. Soovitatav on, et pooled eelnevalt v?rdleksid esitatud andmeid omavahel ja erinevuste korral p??aksid need k?rvaldada.
Analoogne on olukord ka pooleliolevate ehituste hindamisel, kui puuduvad vastavad dokumendid ja hoone ehitust??d on kestnud pikemat aega. ?ksikute dokumentide, nt kasutusloa, puudumine v?ib m?rgatavalt langetada hoone turuhinda.
Vajalike dokumentide puudumine v?i nende puudulik ettevalmistamine pikendab ekspertiisi l?biviimist v?i teeb selle vahel v?imatukski. Ka m?jutab see ekspertiisiks tehtavaid kulutusi. P?hilise tehnilise dokumentatsiooni olemasolu tuleks j?lgida ka hoonete ostul-m??gil ja muudel juhtudel, kui muutub hoone omanik.
| Millal l?heb ehitusekspertiisi vaja: | - Kui tehtud ehitus- ja remontt??de osas pooled eriarvamusel t??de projektdokumentatsiooni ja ehituseeskirjadele vastavuse, t??de kvaliteedi, mahtude, maksumuse, dokumentide jne osas.
- Uuritakse ehitus- ja remontt??del kasutatud ehitusmaterjalide kulu ja maksumuse vastavust normatiividele.
- Ehitiste ja rajatiste hindamine, nende taastamis- ja j??kv??rtuse m??ramine. Kui kinnisvaraeksperdid hindavad hooneid ja rajatisi nn turuhinnaga (arvatav tegelik v??rtus), siis ehitusinsenerid-eksperdid hoone v?i rajatise maksumuse j?rgi, arvestades ehitamisel tehtud kulutusi ning olemasoleva ehitise konstruktsioonide amortisatsiooni. Seet?ttu v?ivad tulemused ?he ja sama hoone kohta olla erinevad.
- Ekspluatatsiooni k?igus hoones ilmnenud kahjustuste puhul tekkep?hjuste ja ulatuse selgitamine, vajadusel nende likvideerimiseks vajalike kulutuste m??ratlemine.
- ??rnike ja rentnike poolt tehtud ehitus- ja remontt??de kohta hinnangu andmine – kas need on vajalikud hoone s?ilimiseks jne.
- Elamu (majavalduse) reaalosadeks jagamise v?imalikkuse selgitamine.
| |